Tegevusi osavatele näppudele (peamiselt 2-5 aastat toimetanud sõrmedele)

Olen aegamööda kogunud ideid nii õpingute ajal, lastega töötamise käigus kui ka rohkelt “pinninud”, nüüd otsustasin kogutut ka jagada! Sellesse postitusse püüan sättida just peenmotoorikat arendavaid ideid (ühes varasemas postituses olid jäätised ka). Samas meeldivad mulle ikka asjad, milledega saab õppida ikka tohkem, alati saab… vaikiv kokkulepe on see, et esitan igale näitele kuni kolm ideed või mõtet, mida sedalaadi tegevus veel annab või kuidas last suunata. Ning sellesse postitusse vaid 5 ideed nö suvalises järjestuses (järjekord ei oma mingit hinnangulist tähtsust).

Idee nr 1. Kääridega lõikamine!

Tundub puhta naljakas, aga tänapäeval täiesti levinud probleem, et lisaks sellele, et sõrmed on nõrgad, ei oska lapsed tihti kääre käeski hoida. Iga laps võiks ikka juba kodust selle oskuse kaasa saada! Millegipärast oleme muutunud hormus ettevaatlikuks! Kas sa mäletad, kuidas sind lõikama õpetati? Tõenäoliselt mitte, sest see juhtus juba varakult. Niisiis osta/võta sahtlist mõnusad lastele sobivad käärid ning õpeta laps neid kasutama. Väga paljud lapsed lõiguvad suurima hea meelega nt reklaamposti jms. Tekkinud väärtslikku kraami saab kasutada nt kunstiteoste, raamatute/sõnaraamatute illustreerimiseks jms. Samuti saab laps ise lõigata nt punumise jaoks ribasid. Kui esialgne lõikamisoskus käpas on hea harjutada ka joone järgi lõikamist. Erinevaid lehti selleks ka internetist palju leida võimalik (nt siin) ning loomulikult võib laps ka ise omale vahvad lõikamisejooned ette joonistada!

Idee nr 2. Makaronide nöörimine/pulga otsa asetamine.

Kindlasti üks tänuväärne tegevus. Võimalik muuta eakohasemaks muutes makaronide suurust või pulga/nööri jämedust. Makaronid on üks tänuväärne materjal, eriti neile, kes veel kõike suhu pistavad. Kes enam kõike ei maitse võivad kasutada ka nt suuremaid helmeid, lõigatud kõrrejuppe või huvitavuse lisamiseks makaronid ära värvida. Olen näinud ka lahendusi, kus pulga asemel pannakse plastiliiniga spagett laua külge püsti. Meie majas kasutame ka puidust helmeid nööridega. Väga tihti saavad neist lihtsalt kaelakeed ja muud tähtsad “varandused”. Ja kasutusse tulevad ka teised käepärased vahendid!Nöörid ja helmed

Nende tegevuste käigus võiks lisaks täpsuse harjutamisele võiks vanemaga koos loendada esemeid, võrrelda suurusi (nt helmeid või tekkinud kettide pikkust) ning õppida värvusi! Olgem ikka loovad!

Idee nr 3. Nööride/paelte toppimine läbi eseme.

Meil on kodus selleks kasutuses nöörimismängud (rebane ja siil). Nöörimismängu võib ka kodustest vahendutest ise teha (nt papist lõigata mõni vahva kujund ning augud sisse teha). Paelu ikka kodust leiab! Meie papist majaga muidugi juhtus see, et see “söödi” ära, seega ei ole ise sellist mängu ise papist teinud, sest ei tea, kauaks seda jätkub. Samas juba suurematale ja neile, kes kõike suhu ei topi võiks pakist proovida küll. Sedalaadi tegevused on ka suurepärased asjad pikemale autosõidule kaasa haarata- pakub tegevust tükiks ajaks. Jällegi võimalik loendada ja olenevalt paelte värvidest ka värvusi õppida, aga miks mitte ka sõlme või lipsu sidumist õppida/harjutada?

Idee nr 4. Punumine

Punuda võib muidugi jälle igasugu asju (värvilise paberi ribasid, ajalehe ribasid, tugevamaks volditud paberijääke, lõngajuppe, kangajääke jpm), aga mind kõnetas lihtsam isetehtud punumisraam ning paelajuppide punumine alusele. Seda saab jälle uuesti kasutada ja lisades/vahetades paelu jälle lapse jaoks nö uuendada, kui ära väsib ühesugustest! Erinevaid toredaid paelajääke saab nii kangapoodidest kui ka nt katki läinud paberkottide sangadest. Raami võib teha ühesugustest puupulkadest, aga miks mitte ka okstest. Õues on võimalik sarnasele raamile põimida ka looduslikke materjale! Siis on tore raamile tekkinud tulemust ka üles pildistada! Mida sellega veel õppida? Ikka loendada ja värvusi, loodusliku materjali kasutuse juures rääkida keskkonnate teemadel, õppida taimeliike jne.

Idee nr 5. Markeerimiskleepsud

Meie oleme ostnud kontoritarvete poest neid väikseid ümmargusi kleepse, mida saab suhteliselt väikse väljamineku eest päris palju. Neid on hea kasutada nt piltide kaunistamiseks (lumehelvesteks, sajajalgse keha, kellegi silmad või seelikumuster jne) või ka esemete kaunistamiseks. Veel võib neid nt kleepida joone peale ning seeläbi ka nt õppida tähe- ja numbrikujusid.

Lapsel on neid hea pusida nii ühte kui ka teise kohta! Jällegi võimalik nii värvusi kui disaini aluseid õppida, loendada aga ka nt suurusi võrrelda!

Tegelikult on ju neid võimalusi väga palju veel! Kas mõni neist ideedest ka teil tehtud/proovitud? Proovid mõnda kohe? Andke ikka meile ka teada ning lisage kommentaaridesse võimalusel ka pilte, et koguda ideid ka juurde! Mida rohkem ideid, seda paremad arenguvõimalused meie lastele!

Advertisements

Superlapsehoidja ja minu arusaam sellest…(I)

jo-frost-supernanny

Mul õnnestus omandada raamat Jo Frost “Supernanny tuleb appi”. Loomulikult olen ma näinud mõnda saadet Jo Frostiga, aga mitte palju. Ma olen väga vähe viimasel ajal lugenud, masendavalt vähe. Samas jällegi otsin palju infot internetist, et end harida. Väga tihti leian selle nö hetke, et lugeda lühike artikkel, kuid raamat vajab pikemat süvenemist, mida laste kõrvalt raske leida. Nagu näha, siis ka seda arvamust ei planeeri ma ühe korraga esitada, kuid algus seegi. Peamiselt loen ma seda raamatut siis, kui ootan kooli juures, kuni laps autosse jõuab. Vahel jõuan sinna varem ja vahel läheb temal kauem, nii et lugemisaega nädala peale ikka koguneb…

Esimeses osas räägib Jo peamiselt pere dünaamikast ja sellest, kuidas erinevad peremudelid saaksid toimida. Ma arvan, et see ongi alus. Nii mõneski asjas pean ka endale tuhka pähe raputama ning lugedes leppima sellega, et nii palju on, mida võiks parandada. Kindlasti on see osa, mida soovitan kõigil lugeda.

Kõige aluseks on Jo sõnul režiim ehk päevakava ning ta toob näiteid ja olulisi kohti välja, mida jälgida, et päevakava saaks toimida. Olulisim, mis mulle meelde kogu asjast jäi on see, et kui kuskil kipub käest minema, siis vaata üle, kas oled kõikjale piisavalt aega jätnud? Ning aeg-ajalt tuleb ka päevakava muuta, sest lapsed kasvavad kiiresti! Ma ei ole kindel, et kõik peaks olema nii kindlalt planeeritud ja kas ongi nii väga vaja, kuid mingid piirid peaksid olema nö meeles, siis on lastel ka kindlam ja hea olla. Lapsed armastavad etteaimatavaid asju ja olukordi ning ta tunneb ennast turvaliselt, kui on teada, mis tuleb järgmisena. Paljud vanemad nt unustavad lapsele nö hoiatusi anda (ala 5 minuti pärast hakkame sööma jne). Samas on see oluline lapsele, siis teab ka nö mõttes valmistuda ja leiab ehk ühel hetkel isegi, millal mängu katkestada. Ega meile endale ka ei meeldi, kui meid järsku katkestatakse. Kujuta nüüd korraks ette…sa oled just võtnud kuuma kohvi (või muu mõnusa joogi, mis sulle meeldib), loed näiteks oma lemmikraamatut ja siis tuleb teisest toast laps, kes teatab, et pane nüüd kohe kõik kõrvale ja nüüd ja kohe on vaja midagi teha… ei meeldi ikka küll.. Loomulikult ei saagi ta niimoodi nõuda, aga sedalaadi olukorrakirjeldus ehk aitab paremini mõista, mida silmas pean 🙂

Veel hästi oluline asi on vanemate omavahelised kokkulepped. Tegelikult me ju teame, et esmalt peame vanematena omavahel ühisel keelel ja meelel olema ning ühtemoodi käituma selleks, et lapsed saaksid aru, mida neilt oodatakse ning mis on aktsepteeritav…Aga kas me saame alati nii? Kuidas ikkagi lood on? See on peredes väga levinud, et üks on see lahke ja hea vanem ja siis teine see nö kuri vanem. Samas kus maal on piir? Kus maal on liiga hea…kus maal on liiga nõudlik. Seda keskteed on vahel raske leida. Ma ei tahaks sellel väga pikalt peatuda. Ma tõesti arvan, et seda võiks igaüks ise lugeda ja analüüsida.

Omavaheline kohustuste jagamine. Jo rõhutab korduvalt, et ajad on muutunud ja kodune majapidamine on ühine asi. Ma usun, et suuremas osas kodudest, osalevad mehed/isad ka juba niikuinii rohkem, kui nt paarkümmend aastat tagasi. Siiski, kui hästi on ülesanded jagatud. Sellega seoses meenub kohe üks uuring, mida juhtusin lugema, et kodused emad “töötavad” koormusega, mida võib võrrelda töökoormusega 2,5. Ehk siis “emmetöö” on võrdne kahe täiskohaga töötamisega ja poole jagu veel. Tundub usutav küll…

Aeg kõigile… See on lihtsalt nii-nii oluline teema, et sellest võiks kirjutada raamatu…Kõigil meil on ööpäevas 24 tundi, kas ainult mulle tundub, et teistel on rohkem? Igatahes räägib Jo nii aja leidmisest/võtmisest endale, vanematele omavahel kui ka mõlemal vanemal iga lapsega omavahel…Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et väikelaste vanemad üldjuhul ei võta aega enda ja paarisuhte hoidmise jaoks… Seda tuleb teha ja tuleb teadlikult teha! Kerge öelda, raske saavutada! Eks iga pere peab leidma omad võimalused ja lahendused…. Mida väiksem on laps, seda kindlamalt ta oma aja nö välja nõuab…Juba koolilaps kipub jääma väikeste õdede-vendade varju, sest ta toimetab juba iseseisvalt palju. Ma ise jälgin igapäevaselt, et ka koolilapsel oleks vähemalt 15 minutit päris oma jagamatut tähelepanu! Tundub vähe….päris oma jagamatut tähelepanu, ma rõhutan!!! Ja see ei ole mõeldud nii, et beebi samal ajal sööb vms…ainult talle-  ainult mina ja tema…Tegelikult on seegi võit…Väiksematega on seda lihtsam saavutada igatahes! Aga mehega? Päris ausalt öeldes, juhtub ikka üksjagu tihti nii, et selleks ajaks, kui lapsed kõik magavad jne, oleme me ise nii väsinud, et jube! Aga siiski püüame omavahel ka suhtluse aega leida ja lisaks pean ütlema, et me helistame teineteisele mitu korda päevas ning räägime olulistest ja vähemolulistest asjadest! Ka see on aeg omavahel. Sellest samast teemast kirjutas ka väga vahvalt Henry ( http://amidahenryteeb.eu/2017/08/15/vanainimeste-asja-kolme-vaikese-lapse-korvalt-unista-edasi/ ) Ma usun küll, et iga lastega inimene tunneb olukordasid ja kirjeldusi ka sealt… Aga juba minu tark vanaisa ütleb alati nii- kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! 😀

 

Tänaseks selle positiivse noodiga lõpetan ja kindlasti on tulemas järge!

 

Tule poodi ka 😉 http://www.moosimaja.ee

Siis kui mänguasja osta ei taha….

…siis tuleb ta ise teha!

Kui ideedest jääb puudu, siis vaid pilk Pinteresti ning kohe on must-miljon ideed.

Selle postituse jaoks tekkis ka idee kahest asjast! Montessori FB grupis küsis keegi nõu, mida teha veel oma pooleteist aastase lapsega ja siis kui hakkasin ühte ideed kirjutama, tuli mustmiljon ideed veel. NB! Mitu nulli on mustmiljonis?

Esiteks idee, mida alustasin katsetamiseks- vildist jäätised!

Kasutamisvõimalusi jällegi palju. Esiteks kindlasti võimalik kasutada nii poe-kui ka köögimängudes. Arendab ka peenmotoorikat, kuna jäätisepulgad on lahtised ning neid tuleb sinna jäätise sisse susida. Ideeliselt saab neid meil olema erinevat värvi, aga mul siin maailmalõpus oli vaid oranži vilti ja poodi ka ei saanud kuidagi mindud nende pudinatega (või no oleme austad, ei viitsinud). Lisaks panin heledamast oranžist kujundid peale ja pulgale proovisin ka joonistada (läks veidi laiali, pean oma tootedisainiga veidi tööd tegema veel).

IMG_4805IMG_4804

 

Niisiis kuidas mängitakse…

1a4 kuud mängib nii uurides kui ka pulkasid jäätisesse toppides. Susib emmet sellega ja maitseb ka 🙂

1a 6 kuud on tegevuses järjekindlam ja lisaks abiga uurib ka kujundeid juba. Eks uuriks 1a 4 kuud ka, kui oleksime taibanud kohe suunata! Proovime veel!

2a 4 kuud teeb juba kõike. Ostab-müüb vennaga jäätiseid ja jagab lahkelt kõigile, kes toas. Lisaks paneb pulkasid niisama jäätise taha ja uurib kujundeid ning sätib kujundite järgi ka kokku neid. Loendab 1, 2, 3 (meil lihtsalt rohkem neid ei ole).

Ja lihtsalt täpsustamiseks, ei need pole kõik mu enda lapsed…mõni ikka rendiks ka 🙂 Ehk siis katsetajad meie lastehoiulapsed ka!

Kõigile vanadele ja uutele sõpradele teadmiseks, et kui Laulasmaale Spaasse tulete ja tahate võib-olla veidi kauem restoranis kaasaga üksteisele sügavalt silma vaadata või siis mõnda protseduuri nautida, siis oleme vaikselt alustanud lastehoiuga ning meie hoidjaid on võimalik kutsuda ka nt spaasse lapse juurde.

Ja kõik, kes siiski ei viitsi ise mänguasju teha, on oodatud uurima meie e-poodi moosimaja.ee Seal on väga erinevaid arendavaid mänguasju erinevas vanuses lastele!

37830R

 

 

Vihahood, löömine jne

Tänast postitust innustas mind kirjutama ühe inglise keelse artikli lugemine, mida jagati ühes Montessori pedagoogika grupis Facebookis. (Artikkel ise siin http://kidsactivitiesblog.com/84736/real-reasons-child-angry )Eks oleme kindlati paljud märganud vahel eelkooliealise lapse poolt vihahooge või ka isegi vanemate vastu suunatud agressiivset käitumist. Kui teie peres seda ei ole olnud, siis on seda vaid tore kuulda. Lihtsalt lapsevanema, õpeta ja ka nö lastekohviku pidajana olen seda väga palju näinud ja selle pärast tahtsingi sellel teemal pikemalt peatuda.

Tõlgin ja kommenteerin mõningad osad ka artiklist ning ootan ikka ka teie arvamusi ning näiteid.

Artiklis tuuakse välja 6 põhjust, miks lapses võib tekkida agressioon. Need on:

  1. Laps on üleväsinud. Tegelikult on üleväsimus lai teema nii laste kui ka täiskasvanute osas. Täna sellel liiga pikalt ei peatuks, kuid see on tõesti väga levinud probleem ning tihti negatiivsete tagajärgedega (löömine, viha, karjumine, nutmishood, jonn aga ka terviseprobleemid…)
  2. Laps ei oska veel oma tundeid teisiti väljendada. Ta ei oska isegi mõista või veel enam formuleerida oma tundeid endale ja teistele arusaadavaks. Laps ei ütle meile: ” Ma olen tugevalt häiritud, lausa vihane, kuna ei saanud praegu pannkooki süüa!” Nojah, tegelikult mõni “ninatark” ikka juba ütleb ka, aga kas ta oma sügavat emotsiooni isegi veel tajub? Kas me täiskasvanudki alati aru saame oma käitumise sügavamast põhjusest? Emotsioonidest, mis toovad esile mõned meie teod/käitumismustrid?
  3. Vihahoogudel võib olla ka meditsiooniline põhjus. Seda saabki arutada oma perearstiga või siis lastepsühholoogiga.
  4. Laps tunneb end jõuetu/võimetuna olukorra ees. Ka täiskasvanutes tekitavad sellised olukorrad viha ja agressiooni. Tihti anname lastele käsklusi väga palju, kuid võimalust ise otsustada suhteliselt vähe. Miks mitte anda talle võimalusel valikuvariante? Kindlasti paljud ka annavad, kuid kõige enam kaovad need ära siis, kui kiirustame või oleme ise väga väsinud. Siis ongi lihtne öelda: ” Pane riidesse!” või”Õpi kiiresti ära!” või ” Korista oma tuba ära!” jne. Selle kõige tulemus võib olla eriti pikaajaline ja kurnav võimuvõitlus või ka jonnihood või jällegi löömine või muu vihaväljendus. Laps lihtsalt ei tea, kuidas selle võimetu olukorraga toime tulla. Selle vastu aitab kavalus. Anna lapsele võimalus valida just nende asjade hulgast, mida sa tahad, et ta teeks. Nt: kas sa tahaksid pigem enne õppida või toa ära koristada? Laps saab teha omavaliku ja ise otsustada, mis järjekorras ta midagi teeb. Tal säilib kontroll kogu olukorra üle, mis sellest, et tegelikult oled valikud sina teinud. Sama kehtib ka väiksemate puhul. Ilmekas näide on koristamine. Eks väiksema lapsega peab ikka vanem tihti ka koristama ja anna lapsele valik, kas ta koristab ära nt klotsid või pusletükid. Nagu sa aru saad, siis seda valikut, et ta ei korista, ei olnudki 😉
  5. Ümbersuunatud/ülekantud viha. Laps suunab oma viha ja selle väljenduse sinu või mõne teise lähedase vastu, kuna kuskil mujal on keegi temaga halvasti käitunud (koolikiusamine, kiusamine lasteaias/mänguväljakul vms). Jällegi jõuame tagasi selleni, et tegelikult ei oska laps seda kõike muul viisil väljendada või siis ei julge alati kõigest rääkida. Võib võtta aega, kuni saame teada tegeliku põhjuse, kuid see ei tähenda, et me ei peaks seda otsima. Meie peres on selliste asjade arutamiseks/olukordade arutamiseks jne kasutusel aeg voodis enne uinumist, kus laps saab lausa kaisus oma muredest/rõõmudest jms rääkida. Tihti ma ise alustan juttu kuskilt kaugemalt ja arutame ka tõsisemaid asju. Mina täiskasvanuna saan ju ikka natuke suunata, millest ja kuidas räägime. Igatahes üks mis kindel, selline asi annab ka aluse selleks, et kui midagi tõsist on päevakorral, ka siis julgeb laps tulla minu juurde rääkima. Ma vähemalt usun seda!
  6. Viimane ja kõige halvem meile endale tunnistada on siis siin: LAPS MATKIB MEID! Ja seda kõiges! Kas sa ei ole vahel isegi pisut nagu vihastanud sisemiselt, kui ta ütleb või teeb midagi, mida sa ei pea üldse õigeks. Ja enne kui suudad oma mõtte välja öelda, saad aru, et ta teeb täpselt nii nagu sa ise. Ma küll olen! Eriti nt sõnades! Olen väga mõistnud, et mu peegelpilt võib peegeldada väga ootamatul hetkel ja ootamatu koha pealt. Kas saan teda siis kuidagi keelata või karistada? Eks ikka räägime ja pean ka vahel tunnistama, et olen käitunud või teinud valesti. Ka vabandama! Olengi vaid inimene! Niisiis, peame ikka täpselt aru, kuidas me käitume, kui meid miski pahandab!

Eks tegelikult ongi ju nii- lapsed ei ole pahad ja kurjad ja vastikud. Igasuguse ebameeldiva käitumise taga on peidus mingi teine põhjus ja seda ei ravi karistamise või nurka panemise või millegi muuga. Pigem õpetavad need viimased just oma emotsioone veel rohkem peitma ja varjama. See kõik aga suurendab nõiaringi veelgi rohkem. Kuidas siis säilitada kaine mõistus ning olukord lahendada nii, et kõik oleks võitjad? Eks vist ikka kannatlikkuse ja rahuga. Kuulamine, kuulamine, kuulamine… Vahel ka lihtsalt konkreetne stop aitab. Aga eks see viib meid edasi järgmise teemani, mida me tihti ei taha endale tunnistada, et me ei võta piisavalt aega oma laste jaoks. Sedalaadi olukorrad vajavad lahendamiseks aega ja mitte lihtsalt kõrvuti istutud aega vaid pühendatud aega!

Ja kõige lõpuks ärgem siis ikka unustage, et need on meie enda kallid/armsad inglikesed, kes lihtsalt hetkel ei tule olukorraga toime ja vajavad meie abi…Laps on endiselt see kõige armsam ja parem ja toredam, tema hetke käitumine on see, mis meid ärritab ja pahandab!!!

Koristamine!!!!

cleaning-mom-and-kid.jpg

No ma ei tea kuidas teistel on, aga see koristamise teema on ikka üks igavene needus kodus. Minu arust nii palju kui ma ka ei korista, paremaks väga ei lähe ja ikka on tunne, et enne kui ringi peale saad, on algus juba jälle sassis. Kahjuks ei ole ma ka kunagi koristamist armastanud. Ma tean, et on neid, kellele kohe meeldib koristada, kuid ma ei ole kahjuks üks nendest. Niisiis olen jätnud endale meelde mõned nõuanded siit ja sealt ning panen need ka siia kirja. Nii mõnigi neist on nii päevselge, et kipub lausa ununema.

Võite aga julgelt lisada kommentaaridesse enda nippe ja nõuandeid juurde!

  1. Korista hästi tihti, siis ei kuhju korraga liiga palju tööd.
  2. Kunagi lugesin mingist uuringust, et inimesed, kes teevad hommikul voodi ära on õnnelikumad (või oli see vähem stressi vms). Igatahes pidi see olema hea võimalus saavutada seda “tehtud” tunnet. Ja tegelikult töötab küll. Lisaks sellele, et tuba näeb kohe korralikum välja, on tõesti kohe see tunne, et vähemalt midagi sain korda tehtud!
  3. Jaga suuremad “projektid” osadeks ja korista etapiti. Roomat ei ehitatud ka ühe päevaga! Samamoodi ei pea ootama seda laupäeva või pühapäeva, et terve päev koristada vaid võid teha nt toa kaupa iga päev natuke.
  4. Igal õhtul vaata, et kindlasti oleks ära pandud ja/või pestud nõud ja kraanikauss jääb puhtaks.
  5. Pane alati ära asjad nö hotspotist. Küllap sa ise tead ideaalselt, kus on sinu kodus see koht, kuhu igasugune jura kipub kogunema. Kui see koht on selgelt teada, siis püüa sellest vabaneda ja võimalusel see millegagi täita. (Nt selle köögikapi nurga peale, kuhu kogume kõike alates tšekkidest ja lõpetades kruvidega, peaksin vist lillepoti panema vms).
  6. Liigu koristades puhtast tsoonist mustema poole (nii et puhas jääb ikka selja taha, et ei “tassiks” mustust jälle puhta peale) ning ülevalt alla. Ehk siis enne ikka lae alt ja kappide pealt jne ning viimasena põrandad.
  7. Vabane üleliigsetest asjadest. Paljud kohad soovitavad ühe aasta reeglit- kui sa ei ole seda asja vajanud või nt riideid kasutanud aasta jooksul, siis tõenäoliselt ei ole sul neid ka edaspidi vaja. Aga vat millegi pärast meile meeldib asju hoida ja koguda. Nagu kunagi oli see reklaam, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Vat mul on samasugune tunne vahel.
  8. Lase lapsel koristada oma võimete kohaselt. Päris beebiga see ei toimi, aga juba paariaastane saab ja väga tahab aidata koristamisel. Eriti meeldib lastele enda väikse mopiga põrandat pesta. Ma kohe päris üllatusin, millise järjekindlusega ta seda põrandat poleeris, kui oma mopi sai. Muidugi jäi mõni koht vahele ning aega läks no ikka väga kaua, aga põrand oli põhimõtteliselt puhas. Ja vat siis on raske osa-ära halvusta, paranda, õienda vms vaid lihtsalt kiida, kui tänulik sa oled, et see väike inimene sind aitas ja su elu nii palju lihtsamaks tegi. Usu mind, sellisel juhul on abi ja hiljem oodata ja küll ka töö kvaliteet paraneb!
  9. Less is more! Ehk siis suurem osa asju saab puhastada vee ja korraliku mikrokiud lapiga. Ära jäta selle pärast koristamist pooleli, et hirmus peen vahend on kodust otsa saanud. On vähe asju, millede jaoks on vaja spetsiaalseid vahendeid. Tihti on abi ka äädikast või soodast, lihtsalt natuke uurimist ja katsetamist. Mikrokiud lappe peab ka oskama kasutada. Voltima peab neid nii, et saad võimalikult palju jälle lahti lappida ja uut poolt kasutada, sest neid ei loputada koristamise ajal vaid pestakse pesumasinas. Ka see on midagi, mida sain alles hiljuti teada, olin koguaeg ikka püüdnud vahepeal lappi pesta ja siis oli ta jälle liiga märg jne.
  10. Aknaid pese ikka pilves ilmaga!
  11. Toalett on midagi, mida tuleb puhastada tihedalt ja sealjuures on hea, kui ka nt kraanikauss jne on pidevalt puhtana hoitud. Endal hea olla ja see on midagi, mida paljud külalised kindlasti kasutavad, kui natukenegi pikemaks jäävad. Korras toalett jätab väga hea mulje kogu kodust. Magamistuppa kõik külalised ju ei sattu, kuid toaletis ikka käivad!

Kohe ei tulegi rohkem meelde, kuid ootan ka teie nippe, et ikka ja jälle edukamalt see kolgata tee läbida!

Mida võtta ette koos lapsega suvel?

Panen siia enda ideed ja mõtted, mida võiks lapsega koos suvel teha… Külastatavaid kohti siia ei pane, neid on ju tõesti palju ja võime nende kohta teha eraldi nimekirja 🙂 Ise tahaksime ka selle suve jooksul veel palju jõuda ja kui on taaskord hetk, et mida ikka täpselt ette võtta, siis on hea külmkapi pealt nimekirja vaadata! Et siis prindin meile nimekirja välja ja teeme koos lapsega linnukesed juurde, mis juba tehtud 🙂

baking

Siit siis tulebki meie nimekiri:

  1. Küpsetame koos vahvleid, küpsiseid vms. Kokkame nii, et ninad jahused ja kõhud punnis!
  2. Teeme fotojahti metsas, mere ääres vms. Kogume kokku nt pildid erinevatest kohtadest või ka loomadest, putukatest või teistest. Lisaks proovime määrata neid, keda ei tunne veel. Kindlasti peaks see jaht lõppema ikka ka ägeda saagiga (fotoalbum-paberil või siis ka arvutis).
  3. Korjame rannast varandust (igal asjal võib olla varandusemaik juures- ilusad kivid, teokarbid jne)
  4. Joonistame märjal liival
  5. Ehitame liivalosse (nii rannas kui ka liivakastis-tähtis on et koos).
  6. Teeme koos naabrilastega aardejahi- rõõmu ka teistele! Kas vanemad korraldavad või siis meie teeme koos lapsega teistele lastele. Lõpuks võib ju aardekirstus olla ka midagi sellist, mida koos saab veel mängida, süüa vms.
  7. Teeme lõket (räägime ka kindlasti ohutusest).
  8. Peame prügijahti! Kahjuks on looduses palju omanikuta prügi. Võtame kaasa kilekotid ning korjame kokku kõik, mis loodusesse ei kuulu. Kindlasti töökindad kätte. Jällegi peab rääkima ka ohutusest (klaasikillud jne aga ka nt süstlad jne).
  9. Tähestikujaht- püüame leida enda ümbert iga tähestiku tähe kohta mõne asja, mis algab/lõppeb iga tähega. Need siis kirjutame või joonistame või ka pildistame tähestiku juurde!
  10. Peame piknikku. Seda siis nii enda aias, rannas, mõnes pargis või muidu toredas kohas. Võib-olla on kodu lähedal ka mõni looduslik vaatamisväärsus või nt mõisapark? Meil on!
  11. Teeme “Meie Eesti kaardi”. Paneme seinale suure Eesti kaardi ja otsime need kohad üles ja märgistame nt kleepsu vms-ga, kus sellel suvel käinud oleme! Iga kord kui kuskilt tuleme, saame jälle üle vaadata, kus olime.
  12. Lähme veekogule paadi, kanuu, kummimadratsi vms. Ohutus jällegi teemas!
  13. Kirjutame ja illustreerime raamatu. Teeme ka nt prindiversiooni!
  14. Korjame loodusest materjale ning teeme korraliku meisterdamisõhtu 🙂 Kas kleebime paberile pildiks või ehitame midagi leitud materjalidest!
  15. Joonistame kriitidega asfaldile!
  16. Teeme paberlaevukesed ning ujutame neid ojas võidu! (Pärast ikka püüame liblikavõrguga oma laevukesed kinni ka).
  17. Saadame pudeliposti!
  18. Saadame päris postiga kirja või kaardi!
  19. Korraldame maja- või külalastega paberlennukite lennutamise võistluse. Miks mitte teha kohe perekonniti äge mõõduvõtt ja veeta koos üks tore õhtupoolik?
  20. Korjame loodusest erinevat teematerjali ning kuivatame tükikesi suvest ka talveks. Lisaks uurime, millega on võimalik end talvel nt külmetuse korral ravida. Seda toredam on korjata 🙂
  21. Ööbime telgis!
  22. Värvime kive. (Kui seda teha nt akrüülvärvidega võib pärast kasutada neid kive näiteks laudlina raskuseks või ka kiviktaimlas lihtsalt toreda värvilisana).
  23. Teha perekondlik/suguvõsa/kortermaja vms grupi olümpiamängud (erinevad ägedad mõõduvõtud). Nt iga pere valmistab ette mõne mängu-saapaviskamine vms. Mis võiks olla veel ägedam olümpia-aastal?
  24. Teeme ise jäätist. Küpsetame vahvlikoonuseid, teeme mõne lihtsa jäätise ise ja paneme need kaks asja kokku. Väga hea on kodus teha nt banaanijäätist ise. Ei ole vaja mingeid jäätisemasinaid.
  25. Teeme oma limonaadiputka. Mõnel sooajal suvepäeval sätime tee äärde laste oma äri. Tulu nt mõne loomade varjupaiga jaoks vms. Lihtsam lahendus on lapse jaoks oma raha, mille saab nö kulutada 🙂
  26. Teeme “Meie pere kokaraamatu”. Lisame sinna meie lemmikretseptid ning ka nt erldi osa nendest, mida tahaksime veel proovida.
  27. Loome oma tsirkuse (ikka koos sugulaste, naabrite või teistega). Nt võib olla ka loomade tsirkus, kus lapsed on riietatud loomadeks ja teevad trikke. Oodatud on akrobaadid jne. Peaasi, et jätkub ka vaatajaid.
  28. Katsetame suurte mullide tegemist
  29. Teeme ise erinevate kujudega mullitajad (karvasest traadist).
  30. Disainime mõned tennised või t-särgid riidevärvidega.
  31. Valmistame sünnipäevakaarte erinevatest materjalidest
  32. Joonistame/kirjutame koos koomikseid (ise tehtud aga ka valmis põhjadele nt Pinterestist)
  33. Teeme ise filmi või siis multikat (nt GoAnimate abil)
  34. Ehitame onni nii õue kui ka vihmase ilmaga tuppa
  35. Teeme oma takistusraja ja läbime seda aja peale
  36. Ehitame pappkastidest maju, autosid vms (laps saab joonistada, aitan aknaid välja lõigata jne)
  37. Otsime erinevaid õues ujumise võimalusi
  38. Viskame kive vette (jõkke, ojasse, merre, järve jne)
  39. Hüppame porilompides ja kõnnime vihmas
  40. Püüame kala
  41. Lähme marju korjama (mustikaid on meil küll maja lähedal, aga metsmaasikad magasime juba maha selleks aastaks)
  42. Meisterdame käepärastest (taaskasutusena) kolle või muud ägedat
  43. Leiutame midagi
  44. Viime tänukaardi/miskit head kohalikku perearstikeskusesse oma perearstile, kes on lihtsalt super (võiks ju uurida ka vabatahtlikke pritsimehi või teisi, keda kodukandis tunnustada ning rääkida lapsele nende olulisusest jne)
  45. Sorteerime väikseks jäänud riided ning annetame need abivajajatele (MTÜ Ootuse rõõm, kohalik omavalitsus jne)
  46. Lennutame tuulelohe
  47. Teeme veesõda või siis veepallide sõda
  48. Kastame koos vanaema aiamaad ning aitame rohida
  49. Mürame põhjalikult ja palju
  50. Teeme ise trips-traps-trulli mängu ja mängime seda
  51. Peseme koos autosid (küll vabatahtlikke autosid leiame, mida pesta võime)
  52. Otsime luubiga aiast putukaid ja joonistame, määrame neid
  53. Ronime koos puu otsa
  54. Teeme ja lahendame ristsõnu
  55. Loeme õues mõnda raamatut (tõenäoliselt on see jälle “Käru-Kaarel”)
  56. Proovime lillede, lehtede ja muu sellisega maalida
  57. Mängime kooli, poodi ja muid vahvaid rollimänge
  58. Katsetame erinevate väikeste asjadega kas ujuvad või upuvad
  59. Läheme mõnda eriti toredasse loomapoodi, kus on palju toredaid loomi
  60. Proovime erinevaid lastejooga poose (pinterestist leiab erinevaid postreid, kindlasti ka youtube)
  61. Teeme külmkapimagneteid (fotode või muu toredaga)
  62. Teeme puslesid ja võimalusel laseme oma perepildist teha pusle
  63. Laulame lemmiklaule
  64. Teeme kirja eelharjutusi, numbrite ühendamisi, arvutamise järgi värvimisi ja muid lahedaid nuputamisülesandeid, kui vihma sajab
  65. Proovime kasvatada soolakristalle
  66. Avame kodus kunstinäituse (õues või toas, meie jaoks idee autor Pirje Kivestu)

Nimekiri on loomulikult alles alguses ning samas ei ole see mingi eriti eriline nimekiri! Paljud neist on asjad, mida teeme niisama ka. Tegelikult on ju veel nii palju asju, mida teha ning ootan ka kõiki Teie ideid. Lisaksin nimekirja loomulikult hea meelega asju juurde. Kasutan seda nimekirja ka siis, kui ei tule kohe midagi head pähe! Kui te siit kasvõi mõne uue mõtte saite, mida teha, siis on ju vahva!

 

 

 

 

Lasteaed puhkusel…Mis nüüd siis saab?

reading

Niisiis, käes on aeg, kui paljud riiklikud lasteaiad on lõpetanud ka “suverühmade” perioodi nind uksed on suletud. Minu lapse suvevaheaeg algas juba jaanipäevast, millest edasi olid meie lasteaias asendusrühmad ning sinna ma enam teda ei viinud. Uuesti oma rühm läheb lahti millalgi augusti lõpus. Meil on see võimalus ning oleme seda kasutanud. Vanemad, kes aga ei saa ise lapsega terve suve puhata, kuidas te küll toime tulete? Tavaliselt on võimlik suvel puhata ju u 2 nädalat vahel ka rohkem. Kõik ei saa üldse puhkust suvel võtta, sõltub see ju ka töö iseloomust ja kokkulepetest. Aga mängime selle mõttega, et peres on kaks vanemat ning neil mõlemal on 2 nädalat võimalik suvel puhkust saada. Kuidas lahendada see u pooleteist kuu pikkune periood, millest olen meie lähedaste lasteaedade vanematelt kuulnud?

Variant üks: pere puhkab eraldi aegadel

See tähendab siis, et ema puhkab kaks nädalat ja siis isa kaks nädalat ning koos puhata ei saa, alles jäänud u 2 nädalat tehakse tööd kodust, sest on äärmiselt vastutuleliku ülemuse juurde sattutud tööle. Kõik, kellel on väiksed lapsed ju tegelikult teavad, kui efektiivne on see kodukontori päev, mille oled veetnud väikese/väikeste abilistega. Tegelikult on paljudel inimestel raske end kodukontorisse sättida ka ilma lasteta, kuid lapsed muudavad selle võrrandi veelgi keerulisemaks. Saad ühe aruande lahti ning asud sellesse süvenema, kui teisest toast (sul läks lihtsalt hästi ja ta praegu soovis oma toas mängida) kõlab selge abipalve: “Emme, kus mu LEGO mehike on?” Vastad midag, otsid selle üles või mis muul viisil on see palve oma lahenduse leidnud, kui asud uuesti tööle. Alustad aruannet uuesti ning jõuad juba esimesest lõigust peaaegu aru saada, kui kõlab: ” Emme, mul on kõht tühi!!!” Kas ma pean üldse jätkama? Vist mitte, me ju kõik teame, kuidas see lõppeb….Kas vanem sai tööd teha? Kas lapsel oli puhkus ja tore päev vanematega? Ei üht ega teist! Selle vastu aitab ka nt Moosimaja külastamine. Meil on lastel teine keskkond, kui kodu ning tihtilugu saavad vanemad teha ka oma asju (miks siis mitte ka nt sülearvutis e-mailidele vastata). Olenevalt hetkest võib minna veel nii hästi, et leitakse ka täpselt ealiselt paras ning hästi klappiv mängusõber. Veelgi parem on omavahel nö mängukohtumine kokku leppida ja vanemad saavad tööd teha.

Variant kaks: pere puhkab koos kaks nädalat

Selle variandi puhul võetakse puhkus koos ühel ajal, veedetakse see kaks nädalat täisväärtuslikku aega koos ning edasi leitakse viis, kuidas laps/lapsed hoitud ning vanemad teevad tööd töö ajal. Nüüd lapse hoidmise variante on erinevaid. Näiteks võtavad eralasteaiad suvel mõne lapse juurde või siis leitekse hoidja koju. On ju ka gümnasistide hulgas juba päris tegijaid hoidjaid ning nad on ka suvel vabad. Samas ei taha nad ka kindlasti kõik päevad last hoida vaid ka suve veeta. Õnneks on võimalik siiski leida hoidjaid erinevas eas, erinevate kogemustega jne. Veel on vahel õed-vennad, kelle ülesandeks jääb nooremate eest vaatamine. See on koht, mille juures ma alati mõtlen, et kas on see päris õige. Mida teeb üks nt kolmanda klassi juntsu, kui viiene tõmbab saiatüki kurku või kuidas käituvad nad koos liikluses jne. Samuti tundub mulle ebaõiglane, et vanemate õdede-vendade plaanid ei loe nagu midagi. Neilgi on suvepuhkus ja iga lapsega päevi veetnud täiskasvanu teab, et lapse valvamine, temaga tegelemine on oma intensiivsuselt kindlasti täiskohaga töö. Samas aga sai ju pere kaks nädalat puhata kõik koos ning veeta seda aega, mida kõige rohkem on vaja.

Variant kolm: lapsed “maale”

Veab neil, kellel on lapsed, kes soovivad pikemaks perioodiks minna vanavanemate juurde ja kellel üldse on selliseid vanavanemaid, kelle juurde saab minna. Ükskõik kas on nad siis maal või linnas. Kahjuks on ju nii, et kõigil ei olegi vanavanemaid. Või siis on vanavanemad ise veel nii aktiivsed ning toimekad, et on samuti tööl. Eks nende vanavanematega on ju ka sama lugu, et seoses vanuse kasvamisega võib samuti muutuda ka nende vastupidavus. Väikese inimese energia on ju uskumatu. Kas vanaema jõuab? Kas vanaisa suudab? Kui palju me tegelikult sellele mõtleme? Ja oleneb ju ka sellest, kui palju on neid kalleid lapselapsi, keda hoida… Ma olen päris kindel, et vanavanemad tahavad jõudu mööda noori aidata ning loomulikult ka oma pisinunnusid hoida, aga kui palju on normaalne? Keerulised teemad ja oleneb ju väga ka sellest, milline on iga pere olukord.

Variant neli: jagatud vastutus

Naabrite, sugulaste, kolleegide või sõpradega jagatakse tööpäevad ära, kelle juures on nö lastehoid. Ehk siis nt esmaspäeval hoian mina lapsi, kuid teisipäeval naabrinaine. Mina olen küll esmaspäeval mitte-töökas, kuid teisipäeval saan teha korraliku tööpäeva. Lisaks olenevalt lastest ja ka nende hulgast, on vahel ju mitme lapse hoidmine palju lihtsam, kui oma ühe igavleva silmateraga mängimine.

Variant viis: kombineerin eelnevaid

Ehk siis puhkame koos ja eraldi, hoiame enda ja teiste lapsi või ka tulevad appi tuttavad, sugulased ja sõbrad jne, kuid siiski jääb mingi aeg üle, on võimalik tuua lapsi ka lühiajaliselt Moosimajja hoidu. Ajad ja muud kokkulepped teeme siis juba omavahel ning vanem saab rahuliku südamega minna nt ärikohtumisele ja tagasi tulles ootab mänginud, tavaliselt ka rõõmus ja täis kõhuga laps juba Moosimajas. Edasi saab päev minna siis veel vaid paremini, sest laps on saanud vaheldust ning vanemal ei tiksu kuklas mõte tegemata tööasjast. Kasutatakse juba päris palju! (Lisaks-> http://moosimaja.ee/tunnihoid-ja-oppetegevus/ )

Tõin siinkohal välja mõned mõtted, kuid kindlasti on neid variante ju veel? Kuidas te selle perioodiga toime tulete nii, et lapsed on rõõmsad ja õnnelikud ning vanematel ka sügisel veel töö alles?

Järgnemas postitus, mida teha vahvat eelkooliealiste lastega suvel 🙂

Suvevaheaeg

Varsti on algamas koolilastele suvevaheaeg! Kahjuks just väiksemate koolijuntsudega probleemne aeg lapsevanema jaoks. Meile ei anna ju keegi suvevaheaega 😀

Koolis õpetajana nägin nii tihti, et vanemad muretsesid, et mis saab suvel. Ei taha ju peres ka kordamööda ainult puhata, sest laps on pikad päevad üksi kodus.

vOn veel nö maal elavaid vanavanemaid, kelle juurde lapsed saavad pikemaks ajaks minna. See on lihtsalt super, kui see võimalus on ja on vanavanemaid, kes jõuavad ja tahavad! Aga suvi on ju siiski kolm kuud.

Mida suuremad on need väiksed inimesed, seda lihtsamalt nad hakkama saavad. Eel-puberteedid leiavad selles vaid suurepärase vabaduse, kui kool on läbi ning vanemad tööl! Käiakse koos nö väljas ja leitakse igasugu vahvaid tegevusi. Aga väiksemad ei saa teinekord sõprade juurde ise mindudki ega sõida ka ise ühiskondliku transpordiga vms. Sealt algavadki jamad ja telefonikõned tööle- Emme, mis ma teen? Mul on igav! Emme, ma tahan Liisu juurde minna! Emme, kus mu ratas on? jnejne See nimekiri kõnepõhjustest on lõputu!

Järgmine probleem on ka muidugi söögiga! On lapsi, kes kokkavad juba varasest east ise ning saavad sellega suurepäraselt hakkama, kuid kahjuks on ka väga palju lapsi, kes seda ei tee. Ja algab jällegi telefonikõnede tulv! Emmeeeeeee!

On ka võimalus leida koju keegi, kes kõige sellega tegeleb, kuid meie ühiskonnas ei ole lapsehoidja-koduablise palkamine vaid koolivaheaja ajaks väga levinud. Samas võiks ju olla! Laps ei oleks nö üksi ning vanemal on alati teada, et on keegi, kes temaga tegeleb, võib-olla külastab ägedaid kohti jne. Kõik on ju kokkulepete küsimus. Miks mitte kasutada selleks ka nt suvevaheajale jäänud suuremaid koolinoori, kes samuti otsivad teenimisvõimalusi suvevahejal ja kellel on tegelikult ju väga raske tööd leida. Kui otsustad selle variandi kasuks, siis kaalu noorele võimaluse andmist. Loomulikult ei saa me ju teada, kui usaldusväärne ja vastutustundlik noor on, kuid kas saame alati täiskasvanu kohta seda teada? Mõnel noorel on õdede-vendade või väikeste sugulaste kaudu rohkem kogemusi lastega kui mitmel täiskasvanul kokku!

On ka võimalus broneerida lapsele koht laagritesse. Kui laps ei ole veel nii “julge-jänes”, et jääda ööbimisega laagrisse, siis väga palju on ka päevalaagreid. Ööbimisega laager on muidugi julgustükk väikse jaoks ja seda peaks kindlasti tegema koos mõne teise vahva sõbraga, sest koos on ikka julgem olla. Üldjuhul on tegemist nädalaste laagritega ning vahel ka pikematega. Ning vanemal on küll süda rahul ja telefonikõnesid vähem, kuid esimesel aastal kindlasti ka väike ärevus hinges. Eks ühel hetkel peame ju need pisikesed ämblikuvõrgu taolised nöörid vähehaaval lõdvemaks ja mõned lahti lõikama, mis meid oma pisikestega seovad. Tulles tagasi päevalaagrite juurde on neil mõned plussid ööbimisega laagrite ees. Valida tuleks selline laager, mis on kas kodu või töökoha lähedal ning temaatiliselt sobiks ka lapsele. Kui lapsele ei meeldi köögis süüa teha ja tema jaoks on igasuguse nt toore muna või liha nägemine/katsumine vastik, siis ei peaks teda ehk suruma kokkamise laagrisse vaid leidma mõne teise. Valikuid on tõesti palju. Nt pakume Moosimaja poolt sel suvel kahte valikut teemapõhine laager poistele ja tüdrukutele (vanuses 7-10) ning erilaager vaid tüdrukutele (vanuses 7-12). Mõlema kohta leiate täpsemat infot siit ->laagrid Meie poolt pakutava lisaplussiks on kindlasti ka see, et kokkuleppel saab laps oodata vanemat ka Moosimajas peale laagripäeva lõppu. Tavaline on ikka see, et laagrid lõppevad kolme/nelja ajal ning vanemad jõuavad töölt ikka kuue/seitsme ajal. Et siis kindlasti aitavad ka päevalaagrid seda suvevaheaega paremini sisustada ning kindlasti väärt kaalumist!

Millised on teie nipid suvevaheaja üleelamiseks? Jagage häid ideid ka teistele! 🙂

 

 

 

 

 

 

 

Vahvlid

Ja ongi aeg esimeseks teemaks…Selleks on meil vahvlid!

Kuna oleme Moosimajja muretsenud Belgia stiilis vahvlite valmistamiseks masina, siis käib hoogne vahvlite kohta uurimine ja katsetamine. Esimesed variandid on saadaval, kuid tegelikkuses proovin igapäevaselt aina uusi retsepte jne. Paljude jaoks on vahvlid vaid need ühukesed ja krõmpsuvad, mida nõuakaegsete masinatega siiani tehakse. Ka need meeldivad mulle väga, kuid sellel korral pühendun vaid nö paksudele vahvlitele ehk Belgia vahvlitele.

Need vahvlid jagunevad peamsielt kaheks (tegelikult on variante veel palju palju, kuid kõige tuntumad on need) Brüsseli vahvlid ja Liege vahvlid. Külastanud kord Belgiat, olen viimaseid ka ise tänaval söönud, on ju vahvlid Belgia üks märke ning kindel osa tänavatoidukultuurist. Ja ausalt öeldes ei suuda meenutada ühtegi seika kogu reisist nii täpselt, kui seda oli külma ja rõske ilmaga päeval see esimene amps värsket-kuuma-karamellist Liege vahvlit. Lihtsalt imeline! Tänaseks ma muidugi tean, et reeglina on see ammu-ammu valmis küpsetatud vahvel, mille see vahva umbkeelne tänavaonu mulle kohapeal soojendas, kuid sel hetkel ei olnud sel üldse tähtsus…Aga nüüd siis nende kahe vahvlitüübi erinevustest pisut.

Brüsseli vahvlid on tavapäraselt nelinurkse kujuga ning sügavamate “aukudega”. Taigen, millest neid valmistatakse on suhteliselt vedel ja kindlasti mitte magus. Paljudes taignates ei ole üldse suhkrut. Reeglina serveeritakse neid siis erinevate magusate lisanditega (vahukoor, maasikad, karamellikaste, kuum šokolaad vms). Eks vist üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna ja siin nad on!

SONY DSC

(Pilt pärit interneti avarustest!)

 

Liege vahvlid on reeglina ümara ja sakilise servaga. Liege vahvlite taigen on suhteliselt paks, meenutab saiataigent ning on alati ikka pärmiga. Meile tuntud pärmitaigen on sõtkutav ja paks, kuid vahvlitaigen on siiski kulbiga tõstetav, kuid mitte alati. Erinevad retseptid on erineva paksusega. Liege vahvlite tavaline koostisosa on veel ka kristall/pärlisuhkur. See segatakse nii taignasse kui ka lisatakse vahvli välisküljele, mis annab vahvlile selle erilise karamellise maitsenüansi. Sulab ju see suhkur vahvli pinnale ja on oi-oi kui maitsev.  Liege vahvleid võib loomulikult süüa ka koos vahukoore või mõne muu meelepärase lisandiga, kui tänaval serveeritaksegi seda lihtsalt paberi vahel ning ei lisata midagi juurde. Mis aga elavalt meelde jäi, oli kohalike jutt, kuidas nad kodus vahvleid söövad- panevad kuuma vahvli peale tüki võid sulama ja kui taignale pärlsuhkrut lisatud ei ole, siis panevad lihtsalt suhkrut sinna või sisse… Veel huvitavam pidi olema fariinisuhkru ja võiga vahvlid. Ühel päeval ma kindlasti tahan ka selle variandi ära proovida. Sellised nad siis tavaliselt ka umbes on.

liege

(Pilt jällegi internetist)

Minu katsetused on olnud nii Brüsseli kui ka Liege vahvlitega ning ka Moosimaja stiilis (segu eelnevatest ja omad mõtted). Hetkel ongi saadaval see viimane- meie enda retsepti järgi vahvlid, mida saab süüa nt šokolaadi ja karamelli kastme, toorjuustu kreemi või jäätise ning puuviljatükkidega. Kindlasti olen ise hetkel puhta vahvlisõltuvuses. Ma saan ju aru, et tõenäoliselt ma ühel hetkel nendest tüdinen, kuid hetkel veel mitte. Meie vahvitest ikka ka pilt, sest see annab edasi selle, millest ma räägin ehk veidi paremini.

IMG_1768.JPG

Siin pildi peal tundub see kuidagi väike, kuid tegelikult on ikka üks igavesti pirakas suutäis.

Nüüd aga uuesti vahvleid katsetama ja ootan teie ideid ja mõtteid sellel teemal. Kui sul on mõni enda “paksude vahvlite” retsept ja oled seda valmis jagama, siis tee seda julgelt! Ootan väga retsepte, mida katsetada!

Ja milline lõhn- lausa mitme milline!

 

Tere tulemast Moosimaja blogisse!

Nii tore, et oled leidnud tee siia blogisse!

Siin hakkab ilmuma uudiseid Moosimaja ja selles toimuva kohta, aga ka häid nippe, artikleid ja muud, mis võiks meie sõpradelegi huvi pakkuda.

Kindlasti leiavad kajastamist erinevad laste ja nende kasvatamisega seonduvad teemad, aga ka kodu ja kokkamisega seotud asjad.

Kui sooviksid, et kirjutaksin siin mingist kindlast teemast või soovid tagasiside anda,  siis võid mulle alati kirjutada ka e-mailie mari@moosimaja.ee